Mitme erineva näoga Eesti koondis alustab 2026 Milano-Cortina olümpiamänge

Kuuenda veebruari õhtul süüdatakse Milano-Cortina olümpiamängude tuli, mis tähistab järjekorras 25. talvist spordipidu. Eesti koondis püstitas ühe rekordi juba enne võistlust, sest Itaalias asub võistlustulle läbi aegade suurim olümpiatiim.

31 sportlast 11 spordialalt on Eesti kohta väärikas number ja mitmete spordispetsialistide sõnul on ligi pool koondist suuteline heitlema esikümne kohtade eest. Ka Kelly Sildaru, neli aastat tagasi Pekingis pronksmedali võitnud freestyle-suusataja, on vigastused alistanud ning püüab taas kõrget kohta. 

Eestlaste esimene taliolümpiamedal pärineb 1964. aastast. Vanemad spordisõbrad mäletavad kindlasti legendaarse spordireporteri Gunnar Hololei raadioreportaaži, mis algas sõnadega “Siin Innsbruck, siin Innsbruck…” Sellele järgnes Ants Antsoni kiiruisutamise kullasõit 1500 meetri distantsil. 

Järgmist taliolümpia medalit ootas Eesti 24 aastat. 1988. aasta Calgary mängudel oli kahevõistleja Allar Levandile kaasa elamas kogu Eesti, kuigi võistlus toimus meie aja järgi öösel. Pronksmedali pälvinud Levandi võistlus on läinud ajalukku, kui öö mil tuled Eestimaa kodudes ei kustunud. 

21. sajandi esimest kümnendit kirjeldab üleriigiline suusatamise hullus. Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun ja Jaak Mae kuulusid maailma paremikku ning suutsid olümpiaradadelt noppida kolme peale seitse medalit. 2002. aastal Salt Lake Citys sõitis Veerpalu end olümpiavõitjaks 15 kilomeetri klassika eraldisõidus ning Mae sai samal distantsil kaela pronksmedali. Veerpalu lõpetas teisena veel 50 km klassikamaratoni. 

Neli aastat hiljem oli pöörases hoos Šmigun. Esmalt kuldmedal 15 km suusavahetusega sõidus ja nelja päeva pärast taas poodiumi kõige kõrgemal astmel, seekord 10 km klassikasõidus. Pisike Eesti ei olnud veel lõpetanud, sest päev pärast Šmiguni teist olümpiakulda oli võistlustules Veerpalu, kes kaitses enda 15 km klassikasõidu kuldmedalit. Kolm olümpiakulda, viie päeva jooksul ja need on ka tänase päevani Eesti viimased taliolümpia võidud. 

2010. aastal Vancouveris pälvis Šmigun hõbemedali ning koos Veerpaluga on nad kolme medaliga nii suve- kui ka taliolümpiamängude lõikes läbi aegade edukaimad Eesti olümpiasportlased. Sildaru freestyle-suusatamise pronksmedal 2022. aastal tähistas eestlaste kümnendat taliolümpia medalit

Kas medal paistab ka 2026. aasta olümpiamängudelt?

Kui neli aastat tagasi vaadati medalist rääkides eelkõige Kelly Sildaru ja Kristjan Ilvese otsa, siis tänavu selget liidrit ei ole. Kuigi koondise keskmine tase on väga hea ja paljud on esikümne kohas virtuaalselt kinni, siis medali saavutamiseks peaks keegi enda tasemes korralikult juurde panema ning lootma veidi ka konkurentide ebaõnnele. 

Sildaru naases eelmise aasta lõpus pikalt vigastuspausilt ja kuigi MK-sarjas on ta ka finaalis võistelnud, siis algus on eestlannal vigastuse tõttu olnud ettevaatlik. Juhul kui olümpiamängudel suudab ta trikkide keerukust tõsta, siis medal ei ole utoopia, aga endiselt väga raske ülesanne. 

Kahevõistleja Ilves osaleb tänavu juba enda neljandatel olümpiamängudel. Koondises saab samasuguse resümee kõrvale panna vaid Johanna Talihärm. 2022. aastal rikkus Ilvese võistluse covid-19 levik, mis sundis teda pikalt olema hotellitoas karantiinis. Lõpuks eestlasele üheksas koht.

Tänavune hooaeg on igapäevaselt Norras treenivale Ilvesele olnud konarlik. On olnud ilusaid sähvatusi, aga peamiselt heitleb ta koha eest esikümnes. Vaadates läbi sinimustvalgete prillide, siis heade asjade kokkulangemisel juu võiks…

Selle talve üks suurimaid staare meie kodukamaral on olnud Niina Petrõkina. 21-aastane iluuisutaja kaitses jaanuaris enda mullust Euroopa meistritiitlit ja seda mäekõrguse eduga. Olümpiajääl on esindatud ainult üks Venemaa naisiluuisutaja, mis kahtlemata tõstab tema aktsiaid. Konkurents maailmas on armutu ning hetkel võiks eeldada Petrõkinale õnnestunud kavade puhul kohta esikuuikus. 

Samas on Petrõkina tõestanud, et suudab pingelistel hetkedel näidata külma närvi ja äsja saavutatud Euroopa meistritiitel lisab enesekindlusele ühe olulise nurgakivi. Medalist rääkides ei saa üle ega ümber ka kurlingu duost Harri Lill-Marie Kaldvee. Esmakordselt Eesti antud alal võistleb ja kuna võistlustules on ainult 10 võistluspaari, siis kõik on suutelised võitma kõiki. Määravaks saab stabiilsus, sest alagruppidest edeneb edasi ainult neli paari, kes paigutatakse asetuste järgi poolfinaalidesse. 

Enne starti on kõigil Eesti sportlastel võimalik saavutada medal, kuid kõrgetele kohtadele on tänavuse hooaja põhjal suutelised heitlema veel kiiruisutaja Marten Liiv, kelle auhinnakapis on sellest hooajast Euroopa meistrivõistluste pronksmedal 1000 m distantsilt. Regina Ermits on kokku pannud väga stabiilse laskesuusahooaja ning on Eesti kõige populaarsemal talispordialal kindel liider ja ka lootus suurepärasele lõppkohale. 

Mida veel vaadata Milano-Cortina mängudel? 

Vaadata on palju ning erinevatel spordialadel tulevad starti maailma suurimad staarid. Naljahammastele meeldib öelda, et olümpiamängud ja meeste jäähokiturniir on kaks erinevat võistlust, sest nendest viimane on maailmas lihtsalt nii populaarne.

Jäähokis võib viimase kümnendi edukaimaks tiimiks nimetada isegi valitsevat olümpiavõitjat Soomet, aga viimastel aastatel ei ole neil kuigi hästi läinud. Mitmed pilgud on jäähokis pööratud kanadalase Sidney Crosby suunas. Tal on auhinnakapis kuldmedalid 2010. ja 2014. aasta turniiridest ja tänavust võistlust peetakse tema viimaseks, kus ala üks suurimaid legende annab teatepulga edasi järgmisele generatsioonile. 

Eestlaste seas armastatud murdmaasuusatamises ei ole meie kodused staarid küll kõrges mängus, aga Norra äss Johannes Høsflot Klæbol on seos Eestiga olemas. Nimelt tema vanaisa elab Eestis ja enda esimese MK-sarja etapivõidu pälvis norrakas just Otepääl. Mullu MMil kuus kulda võitnud Klæbo on juba 5x olümpiavõitja ning võib Itaalia lumiste mägede vahel tõusta legendi staatusesse. 

Üks intrigeerivaim muinasjutulugu tänavuse olümpia eel on Lindsay Vonn. 41-aastane mäesuusataja triumfeeris olümpial esimest korda 16 aastat tagasi ning tema tuntus maailmas ulatub selgelt kaugemale, kui ainult spordiuudised ja mäenõlvad. 2019. aastal karjääri mitme vigastuse tõttu lõpetanud ameeriklane tegi suure tagasituleku poolteist aastat tagasi. 

Kolm kuud pärast comebacki teenis Vonn esimese pjedestaalikoha MK-sarjas. Eelmise aasta detsembris sai temast vanim mäesuusataja, kes esikoha pälvinud. Selle kõige teeb veelgi uskumatuks fakt, et Vonni üks põlv on titaaniumist. Enne Milano-Cortina olümpiamänge püüdis ebaõnn Vonni taas kinni, kuid mäesuusakuulsus sõnas, et isegi olukorras kus tal on rebenenud põlve eesmine ristatiside, siis tuleb ta starti!

2026. aasta Milano-Cortina olümpiamängud toimuvad 6.-22. veebruarini!