FC Flora – Eesti jalgpalli suurklubi lugu

FC Flora on Tallinna jalgpalliklubi, mis asutati 1990. aasta märtsis ja mängib rohelis-valgetes värvides. Kuusteist Eesti meistritiitlit. Nii palju pole ühelgi teisel klubil. Flora Tallinn oli 2021. aastal ka esimene Eesti meeskond, kes jõudis UEFA eurosarja alagrupiturniirile. Kodumänge peab klubi A. Le Coq Arenal, kus mängib ka Eesti koondis, ning rohevalgete ridades on olnud nii Arsenali väravasse jõudnud Mart Poom kui ka Eesti koondise rekordväravalööja Andres Oper.

FC Flora ajalugu – klubi sünnist Eesti tippu

Flora asutati 10. märtsil 1990 Tallinnas. Klubi looja ja pikaajaline juht oli Aivar Pohlak, kes pani uue meeskonna kokku noortevõistkonna Tallinna Lõvid baasil. Eesmärk oli ehitada taasiseseisvuva Eesti jalgpallile tugev kodumaine tuumik. Lõvides oli üles kasvanud ka Mart Poom, nii et mitu hilisemat koondislast tundsid üksteist juba poistena. Pohlak juhtis Florat 2016. aastani ja andis siis ohjad üle pojale Pelle Pohlakule. Eesti Jalgpalli Liitu on ta ise juhtinud alates 2007. aastast.

Esimene hooaeg lõppes viimase kohaga. Taasiseseisvunud Eesti esimeses liigahooajas 1992. aastal oli Flora neljas ja järgmisel hooajal teine. FC Flora ajalugu jõudis esimese tipuni hooajal 1993/94, kui Flora ja Norma lõpetasid võrdse punktisummaga ja meistri selgitas lisamäng. Selle võitis Flora 5:2. Järgmine tiitel tuli juba kaotuseta. Aastal 1998, kui liiga läks üle kalendriaastale, tuli koguni kaks meistritiitlit ühe aasta sees. Kolm järjestikust meistritiitlit aastatel 2001 kuni 2003 kinnitasid klubi kohta tipus ja uus võidukas periood algas 2010. aastal, kui peatreenerina alustas Martin Reim.

Nimi viitab Rooma lillede ja kevade jumalannale, kelle kujutis on ka klubi vapil. Roheline ja valge sobivad selle nimega kokku ning värvidest tuleb hüüdnimi Rohevalged. Klubi nimi on püsinud muutumatuna alates 1990. aastast.

Meistritiitlid ja FC Flora suurimad saavutused

FC Flora saavutused Eesti sarjades on pikk nimekiri. Meistritiitleid on 16, viimane neist 2025. aastal. Evald Tipneri karika on Flora võitnud üheksal ja Superkarika kaheteistkümnel korral, kokku 37 trofeed ehk rohkem kui ühelgi teisel Eesti klubil. Superkarikas peetakse enne liigahooaja algust ja selles kohtuvad eelmise aasta meister ning karikavõitja. Veebruaris 2026 jäi Flora selles mängus Nõmme Kaljule alla 1:3.

Mõni võit jääb meelde rohkem kui teised. Kolmel aastal, 1998, 2011 ja 2020, tulid ühe aasta jooksul nii meistritiitel kui karikas. Esimene karikavõit sündis 1995. aastal, aasta pärast esimest meistritiitlit. Aastatel 2019 kuni 2025 tuli Flora meistriks viiel korral. Hooaja 2025 tiitel selgus alles viimases voorus 8. novembril, kui Flora võitis Pärnus Vaprust 3:0 ja Levadia jäi viiki. Lõppseis oli 82 punkti Levadia 79 vastu. Karikafinaalis 23. mail 2026 Pärnu Rannastaadionil sai Paide 5:1 kaotuse ja Sergei Zenjov lõi kaks väravat.

FC Flora Euroopa jalgpallis ja UEFA turniiridel

FC Flora UEFA-teekond algas 1994. aasta augustis UEFA karika eelringis Taani Odense BK vastu ja lõppes kahe 0:3 kaotusega. Hiljem jõudis Flora harva teisest eelringist kaugemale. Kodus alistati 2018. aastal Küprose APOEL 2:0, kuid võõrsil tuli 0:5 kaotus. Meistrite Liiga eelringides jäi Florale tavaliselt ette esimene või teine vastane, nii et Meistrite Liiga kihlveod puudutavad Eesti fänni jaoks seni peamiselt teiste riikide klubisid. Serbia Radnički Niš jäi Florale kahe mängu peale alla 2019. aastal ja aasta hiljem jõuti Euroopa Liiga play-off-ringi, kus Zagrebi Dinamo võitis 3:1.

Suurim suvi tuli 2021. aastal Jürgen Henni käe all. Meistrite Liiga esimeses eelringis sai Malta Hibernians kahe mängu peale 5:0 kaotuse. Seejärel jäi ette Varssavi Legia ja Euroopa Liiga eelringis Küprose Omonia, kellele kaotati alles penaltiseerias. Kolmas võimalus oli uus sari. UEFA Conference League play-off-ringis alistati Shamrock Rovers Tallinnas 4:2 ja Dublinis 1:0, kui otsustava värava lõi Rauno Sappinen. Nii jõudis Eesti klubi esimest korda UEFA alagrupiturniirile.

FC Flora Conference League'i alagrupis olid vastasteks Belgia Gent, Serbia Partizan ja Küprose Anorthosis. Esimene punkt tuli Küprosel 2:2 viigiga. Tallinnas alistati 25. novembril Partizan 1:0 ja ainsa värava lõi Martin Miller, see oli Eesti klubi esimene võit eurosarja alagrupis. Kuue mänguga kogunes viis punkti ja neljas koht. Valusaid õhtuid on olnud ka hiljem. Kodus sai Flora 2024. aastal Celjelt 0:5 kaotuse ja peatreener Norbert Hurt lahkus järgmisel päeval.

Kuulsad mängijad FC Flora ajaloos

Eesti koondisele on FC Flora mängijad andnud mitu põlvkonda alusmängijaid. Viis nime tõusevad esile.

Mart Poom kaitses Flora väravat 1992. ja 1993. aastal ning hiljem laenul, kui ta püsis 756 minutit ilma väravat laskmata. Inglismaal mängis ta Portsmouthis, Derbys, Sunderlandis ja Arsenalis. Sunderlandi eest lõi väravavaht 2003. aastal Derby vastu peaga viigivärava. Koondises kogunes 120 mängu.

Martin Reim pidas Flora eest 385 liigamängu ja koondise eest 157 kohtumist, millega ta hoidis aastatel 2007 kuni 2009 Euroopa rekordit. Praegu on temast eespool vaid Konstantin Vassiljev.

Pärnus alustanud Raio Piiroja võitis Floraga 2001. ja 2002. aastal meistritiitli. Norra Fredrikstadis lõi keskkaitsja 2006. aasta karikafinaalis kaks väravat. Koondise eest pidas ta 114 mängu ja oli aastatel 2008 kuni 2011 kapten.

Andres Oper lõi Flora eest 44 liigaväravat ja siirdus 1999. aastal Taani Aalborgi. Koondise eest lõi ta 134 mänguga 38 väravat, mis on Eesti rekord. Oper lõi ka A. Le Coq Arena esimese värava 2. juunil 2001.

Rauno Sappinen läbis Flora noortesüsteemi ja lõi Premium Liigas 255 mänguga 149 väravat. Väravakuningaks tuli ta 2017., 2020. ja 2025. aastal ning koondise eest on tal 65 mängu ja 17 väravat. Vahepeal mängis ta Hollandis, Sloveenias, Poolas ja Iisraelis. Augustis 2026 siirdus ründaja Küprosele Olympiakos Nicosiasse.

Flora vs Levadia – Tallinna suur jalgpallivastasseis

Tallinna derbi ehk Flora ja Levadia kohtumine sai alguse 1999. aastal. Flora oli selleks ajaks võitnud neli meistritiitlit, Maardust tulnud Levadia aga tuli kõrgliigas kohe esimesel hooajal meistriks. Sestpeale on kaks klubi jaganud suurema osa Eesti tiitlitest ja nende omavahelised mängud otsustavad sageli, kuhu meistritiitel läheb. FCI Levadia on kahe klubi liigamängudes võitnud rohkem kordi, Flora on kogunud rohkem meistritiitleid. Viimastel aastatel on neil ka ühine kodustaadion.

Flora vs Levadia mängudest jäävad eriti meelde kaks. Hooaja 2021 viimases voorus 5. detsembril piisas Levadiale viigist. Robert Kirss lõi Levadia eest kaks väravat ja Flora viigistas alles lisaminutitel, kuid 2:2 tähendas, et tiitel läks ühe punktiga Levadiale. Sajas liigaderbi 5. mail 2024 lõppes Danil Kuraksini väravast Flora 1:0 võiduga. Derbinädalal elavneb ka spordiennustus, sest kahe tipu mängus on favoriiti harva lihtne nimetada. Tribüünidel on siis tavalisest rohkem rahvast.

FC Flora tänapäeval – meeskond, mängijad ja eesmärgid

Konstantin Vassiljev tõi Florale peatreenerina 2025. aasta meistritiitli ja 2026. aasta karika. Pärast Konverentsiliiga kolmanda eelringi kaotust Andorra Inter Club d'Escaldesile lõpetas klubi temaga 15. augustil 2026 koostöö ja ajutise peatreenerina juhendab meeskonda Karl Mööl.

Meeskonna kapten on üheksakordne Eesti meister Rauno Alliku. Rünnakus on Sergei Zenjov ja Danil Kuraksin ning septembris naasis klubisse Erik Sorga, kes lõi 2019. aastal liigas 31 väravat. Väravat kaitseb Evert Grünvald. Premium Liiga mängudele, sealhulgas Flora kohtumistele, on VivatBetis avatud ka jalgpallipanused. Spordidirektor Taavi Trasbergi sõnul on klubi eesmärk tuua Eesti tippjalgpalli uusi treenereid ja mängijaid. Uue peatreeneri valikul on tähtis noorte arendamine.

FC Flora naiskond ja jalgpalliakadeemia

FC Flora naiskond on viimastel aastatel Eesti naiste jalgpallis ülekaalukalt tugevaim. Aastatel 2018 kuni 2025 võitsid FC Flora naised kaheksa meistritiitlit järjest ja 2024. aastal ka Balti liiga. Kelly Rosen on mänginud Floras alates 2011. aastast ja pidas 2026. aasta aprillis koondise eest sajanda mängu. Lisette Tammik lõi Flora eest 177 liigamänguga 189 väravat ning Mari Liis Lillemäe oli 2025. aastal liiga parim mängija ja väravakuningas. Tammik jätkab nüüd Paides ja Lillemäe Itaalias Catanias.

Esindusmeeskonnas on FC Flora akadeemia töö näha. Flora jalgpalliakadeemia kasvandikud on näiteks Rauno Sappinen ja Mart Poomi poeg Markus Poom, kes mängib nüüd Slovakkia klubis Trenčín.

A. Le Coq Arena ja FC Flora fännid

A. Le Coq Arena asub Tallinnas Kitseküla ja Lilleküla piiril, aadressil Jalgpalli 21. Staadion avati 2. juunil 2001 maavõistlusega Hollandi vastu, mille külalised võitsid 4:2. Pärast 2016. kuni 2018. aasta laiendust mahub tribüünidele 14 336 inimest ja see on Eesti suurim jalgpallistaadion. Ametlikult kannab staadion nime Lilleküla staadion, A. Le Coq Arena on sponsorinimi. Eesti koondis on siin kodumänge pidanud avamisest saati ning viimastel aastatel jagab Flora staadioni Levadiaga.

Flora fännid koonduvad kodumängudel staadioni lõunatribüünile. Rohevalged sallid ja lipud on seal tavaline vaatepilt. Mängu saab jälgida kohapeal või ülekandest, ennustamiseks on aga vaja kontot, mille loomine käib registreeru VivatBetis lehel ja eeldab vähemalt 18 aasta vanust. Hooaja külmematel kuudel peetakse kodumänge ka kõrvalasuval Sportland Arena kunstmuruväljakul.

FC Flora tähtsus Eesti jalgpallis

Kõige rohkem meistritiitleid, esimene Eesti klubi UEFA alagrupis ja mängijad, kellest said koondise liidrid ja rekordimehed. Seda kõike on Flora jõudnud 36 aastaga. Tugev naiskond ja noortetöö hoiavad alles sama mõtte, millega Tallinna Lõvide poistest 1990. aastal esimene Flora meeskond kokku pandi.